Passiivne joomine
2014. aastal alustas Karskusliit koos partneritega Norra programmi toetusel ellu viima kampaaniat “Passiivse alkoholitarvitamise
termini juurutamine ja seeläbi hoiakute ja käitumise muutmine alkoholi liigtarvitamise suhtes". Kampaania eesmärkideks oli:
-
Termini “passiivne joomine” toomine alkoholiteemalisse kommunikatsiooni.
-
Hoiakute muutmine: laiema avalikkuse kaasamine passiivse alkoholitarvitamisega seonduvasse diskussiooni.
-
Käitumise muutmine: poliitikategijate mõjutamine läbi avalikkuse kaasamise, rakendamaks alkoholi liigtarvitamist piiravaid meetmeid.
Passiivne joomine, nagu passiivne suitsetamine, viitab kahjule, mida põhjustatakse teistele alkoholi joomisel. Nende kahjude hulka kuuluvad sündimata lastele tekitatud vigastused, vanemate joomise mõju lastele, roolijoodikute põhjustatud õnnetused, koduvägivald ja alkoholiga seotud seksuaalvägivald, kuid ka rahu rikkumine, vandalism ja kaaskodanike häirimine.
​
Tihti arvavad alkoholitarvitajad, justkui oleks nende tegevus puhtalt nende endi vabadus teha oma eluga seda, mida parasjagu soovitakse. Aeg on aru saada, et see pole sugugi nii. Alkoholi tarvitamine ei ole jooja isiklik probleem, vaid sama palju ka tema lähedaste ja laiemalt kogu ühiskonna probleem. Alkoholitarvitamise vastu võideldes võitleb igaüks mitte kellegi teise isikliku vabaduse vastu, vaid iseenda vabaduse eest, iseenda õiguse eest rahulikule elule, heale tervisele ja turvalisele keskkonnale. Keegi ei tohi kannatada!
Kasutame alkoholitarvitajate poolt teistele tekitatava kahju terminina mõistet “passiivne joomine”, sest see on oma tähendusvälja poolest sarnane tubakatarvitamise puhul kasutatavale “passiivsele suitsetamisele”. Teadusuuringute ja ka alkoholipoliitika tekstides räägitakse alkoholi tarvitamise poolt põhjustatud kahjust teistele (ingl k. harm to others).
​
​
Kas Sina kannatad passiivse joomise tõttu?
Kui vastad “jah” kasvõi ühele järgnevaist väidetest, kannatad sa passiivse joomise tõttu
-
Ma ei ole saanud magada lärmi tõttu, mida teevad purjus pidutsejad.
-
Lapselaps lubas mulle nädalavahetusel külla sõita, aga ei saanud, kuna oli eelmisel päeval kõvasti pidutsenud.
-
Minu vanemate joomine tekitab minus halba tunnet.
-
Vanemad lubasid nädalavahetusel meiega koos midagi toredat ette võtta, aga õhtuste pidutsemiste tõttu magasid nädalavahetuse hoopis maha.
-
Mul on häbi, et mu vanem joob.
-
Mul on piinlik, et mu kaaslane joob.
-
Kui mu abikaasa joob, muutub ta agressiivseks ja hakkab tüli norima, mistõttu pean ta kuidagi seltskonnast ära toimetama.
-
Peale peoõhtuid on meie trepikoda täis haisvaid pudeleid ja suitsukonisid, mida teised koristama peavad.
-
Tunnen ühistranspordis tihti, kuidas kõrvalistuja alkoholi järele haiseb, ja see ei meeldi mulle.
-
Kui näen linnas purjus kampa, hakkab mul hirm.
Siin on kirjas need kahjud, millest peame alles õppima aru saama. Passiivse joomise käegakatsutavaid kahjusid nagu emade alkoholitarvitamise poolt tekitatud lootekahjustused, purjus juhi poolt tekitatud kehavigastused või purjus inimeste agressiivsusest tulenevad kehalised ja moraalsed traumad, mõistab igaüks. Aeg on mõista seda, et joomist tolereerides soodustame kõiki neid kahjusid, nii suuremaid kui väiksemaid. Aeg on lõpetada süütute inimeste, eelkõige laste kannatamine passiivse joomise all. Seda saame teha kõik koos, ühisele eesmärgile suunatud ühiskonnaliikmetena.
Külasta ka projekti Facebooki lehte "Keegi ei tohi kannatada"
