Alkohol ja vähk
Paljud ei tea!
Alkoholitarbimine on tubaka tarvitamise ja liigse kehakaalu kõrval üks olulisemaid välditavaid vähitegevuse riskitegureid.
Ometi ei tea paljud inimesed seda seost alkoholi tarvitamise ja vähktõve vahel.
Alkohol on klassifitseeritud esimese astme kantserogeenina nagu näiteks tubakas ja asbestki. Alkoholpõhjustab suu-, neelu-, kõri-, söögitoru-, rinna-, soole- ja maksavähki. Teadlased kinnitavad üha suurema veendumusega, et alkoholi tarvitamine on tähtis riskifaktor ja vähi suhtes pole olemas riskivaba kogust.
Kui suur see risk siis on? Kui paljud vähijuhtumid on tingitud alkoholist? 2011. aastal avaldati uurimus, mis analüüsis alkoholi ja vähi seoseid kaheksas Euroopa riigis: Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias, Suurbritannias, Hollandis, Kreekas, Saksamaal ja Taanis. Tulemused: kümme protsenti meeste ja kolm protsenti naiste vähijuhtumitest on põhjustatud kas praegusest või varasemast alkoholitarvitamisest.
WHO Cancer Country Profiles 2020 andmetel on 2016. aasta seisuga 7.7% vähisurmadest põhjustatud alkoholi tarvitamise poolt. 2018. aastal oli Eestis vähisurmasid 3916, mis teeb alkoholi põhjustatud vähisurmade arvuks umbes 300 juhtumit aastas.
Vähk on suurim alkoholikahju
Alkoholist põhjustatud kahju on Euroopa Liidus oluline rahvatervise probleem. Vähk oli alkoholist põhjustatud surmade peamine põhjus (29%), millele järgnesid maksatsirroos (20%), südame-veresoonkonna haigused (19%) ja vigastused (18%).
Konservatiivselt hinnates on 6,1% kõigist vähisurmadest EL-is alkoholi põhjustatud (8% meestel, 3,6% naistel). Absoluutarvudes tähendab see üle 85 000 alkoholist põhjustatud vähisurma aastas.
Kui meeste puhul on vähk kõige suurem alkoholist tingitud surmade kategooria (63 000 surma aastas), siis naiste suurim alkoholist tingitud surmade kategooria on seotud südameveresoonkonna haigustega, mis tähendab umbes 26 000 surma aastas alkoholi tõttu.
