Projekti „Alkohol ja kogukond“ esimene ümarlaud Keilas

7. mail Keilas kohvikus Plats

Ümarlaual osalesid Keila politsei, linnavalitsuse, erinevate koguduste ja noortekeskuse esindajad ning tavakodanikud.

Sissejuhatavad ettekanded pidasid Sotsiaalministeeriumi vanemspetsialist Triinu Täht, Sisekaitseakadeemia lektor Uno Traat ja Eesti Karskusliidu esimees Lauri Beekmann.

Triinu Täht tutvustas Sotsiaalministeeriumi poolt koordineeritava alkoholipoliitika rohelise raamatu protsessi, mille eesmärgiks on koostada käesoleva aasta lõpuks riikliku alkoholipoliitika alusdokument. Rohelise raamatu koostamise käigus on moodustatud erinevad töörühmad, kus on esindatud nii kodanikuühiskonna organisatsioonid, erinevad ministeeriumid kui ka näiteks alkoholitootjad.

Uno Traat, sotsioloog ja kriminoloog, selgitas oma ettekandes alkoholi ja kuritegevuse vahelisi seoseid. Ta näitas, et kui alkoholi keskmine tarvitamine on riigis tõusnud või langenud, liigub kuritegevuse esinemine samas rütmis. Vaata Uno Traadi ettekannet SIIT.

Lauri Beekmann tutvustas hiljutisi alkoholiuuringuid, mis näitavad, et inimesed on alles avastamas alkoholi kahjulikkuse ulatust. Vaata Beekmanni ettekannet siit: http://prezi.com/bbklnj-v7wbo/uued-uurimused-alkoholi-kahjulikkusest/

Ümarlaua viimases osas toimus avatud arutelu, kus oli üleval kaks põhilist küsimust: mis on alkoholi tarvitamise (eriti noorte puhul) põhilisteks põhjusteks? ja Mida oleks võimalik ära teha?

Noorte joomise põhjustena toodi muuseas välja järgmist:
Noored peavad joomist lihtsalt ägedaks tegevuseks; see on meie ühiskonnas muutunud normiks ja kui noored tahavad sulanduda ühiskonda, on joomine justkui paratamatu; praegune tootearendus, mis alkopopside näol on toonud turule noortele eriliselt atraktiivseid jooke; arvamus, et alkoholi mõju all on kergem inimestega suhelda ja ka just vastassooga suhteid luua; noore tahe käituda täiskasvanulikult ja olla „oma isa sarnane“; kambavaim ja tahe kuuluda konkreetsesse seltskonda, mille üheks tingimuseks võib olla alkoholi tarvitamine; nii täiskasvanutel kui ka noortel võib alkoholi tarvitamine olla õpitud käitumiseks oma eluraskuste leevendamisel; meie ühiskonnas on pikki aegu olnud alkohol unustamise vahendiks ja pingete mahavõtjaks; koduvägivalla all kannatavad lapsed võivad leida alkoholist ja teistest sõltuvusainetest leevenduse, mis aitab neil kasvõi hetkeks põgeneda igapäevasest tragöödiast.

Mis aga oleksid lahendused? Olulise faktorina tõusis esile isiklik eeskuju, mis peaks esmajoones muidugi tulema kodust, kuid mis peaks olema nähtav ka laiemalt ühiskonnas. Konkreetse ideena edaspidiseks planeerimiseks tõusis idee alkoholivabast vabariigi aastapäeva tähistamisest Keila linnas 2013. aastal.

Jutuks olid viisid, kuidas positiivne eeskuju võiks välja paista ka mai lõpupoole toimuvatel Keila Linnapäevadel ja nii politsei kui ka kohaliku adventkoguduse esindaja teatas, et nad on Keila linnapäeval väljas ning ka alkoholi teemat käsitlemas. Keila linnas toimuv Roherock on alkoholivaba üritus ning sellisena kindlasti positiivseks eeskujuks.

Ühiselt nõustuti, et „Alkoholi ja kogukonna“ projekti raames hakkab ümarlaud teatud regulaarsusega koos käima keskendudes järgmistel kordadel juba detailsematele küsimustele ja plaanidele. Ümarlaud on avatud, mis tähendab, et huvilised on oodatud ja kõiki innustati uusi organisatsioone või üksikinimesi kaasama.