Toomas Nigola

Põlva linn on “Alkohol ja kogukond” projekti üheks peatuspunktiks. See maalilises orus asuv Eesti väikelinn sai alguse, kui  1240. aasta paiku asutanud üks bernhardlaste mungaordu piiskop Maarja kiriku. Tollesama kiriku praegune õpetaja, Toomas Nigola, on olnud projekti Põlva osa nurgakiviks.

Mis meie esimesest kohtumisest välja tuli, üllatas üsna tugevalt. Teadsime siiani, et esimene karskusselts loodi Eestis 1889. aastal Pärnumaal Toris Randivälja külas. Seda tähitav kivi sai seal ka mõned aastad tagasi avatud. Kuid põlvakad tulid esile uue informatsiooniga. Nende andmetel loodi esimene karskusselts juba 1840. aastal justnimelt Põlvas. Siiski mainitakse ära, et tegemist oli mitteametliku karskusseltsiga. Väidetavalt oli selles seltsis juba kolme aasta pärast umbes 800 liiget.

See uudis suurendab Eesti karskusliikumise ajaloo kaalu ja pikkust veel terve 49 lisa-aastaga ja on sellisena kahtlemata huvitav ja posiitivne.

Põlva on projekti “Alkohol ja kogukond” kõige kagupoolsem linn. Tüüpilise Eesti linnana ei ole alkoholiprobleem muidugi võõras, kuid sellesse suhtutakse täie tõsidusega. Põlva linna ja Põlva valla ühise sotsiaalse töö arengukontseptsioonis 2011-2020 tuuakse eraldi esile eluviisidga seotud probleeme ning nimetatakse alkoholi selge riskifaktorina. “Näiteks kehv toit ja alkohol viivad kiiremini otseste tervisehädadeni, kui aga pole tööd, siis pole võimalik paremat toitu osta, tarvitades liialt alkoholi pole võimalik tööd leida, kui pole tööd, siis pole sissetulekut, lapsed ei saa osa võtta huviringidest ning nende sotsiaalsed suhted ja oskused vähenevad. Kui buss ei käi ja pole autot, ei pääse arsti või ametniku vastuvõtule, et muredele leevendust saada.”

Põlva kuulub ka Eesti Tervislike Linnade Võrgustikku.