Eesti Karskusliidu eestkostetegevuse hea tava

Eesti Karskusliit näeb oma peamise eesmärgi ja missioonina seista tervikliku ja rahva tervisele orienteeritud alkoholipoliitika eest. Karskusliidu sihiks ei ole kaitsta ainult teatud eluviisi valikuga inimrühma huve ja õigusi, vaid kõigi inimeste, eriti laste ja noorte, õigust kasvada ja elada keskkonnas, mis oleks vaba alkoholi tarvitamisega seotud kahjudest ning mis soodustaks tervislikke valikuid, mitte vastupidi.

2009. aastal Eesti Karskusliidu juhatuse poolt kinnitatud Seli Memorandumi sõnastuses: “Karskusliit on arenenud virgestusorganisatsioonist kui seltsikesksest tegevusest eestkosteorganisatsiooniks, mille peamise ülesandena nähakse karskete eluviiside ja tervikliku alkoholipoliitika kaitset ja selgitustöö tegemist ning selle tulemusel alkoholitarvitamisega seotud kahju vähendamist Eesti ühiskonnas.”

Et Karskusliit võiks seda eesmärki efektiivselt täita peame oluliseks järgmisi punkte:

# Karskusliidu tegevus ei tohi lähtuda ainult maailmavaatelistest, isiklikest või usulistest argumentidest (kuigi need võivad mängida indiviididele olulist rolli), vaid peab rajanema tõenduspõhisel alusel.

# Kuna teadusmaailm sisaldab väga sageli vasturääkivaid andmeid, on oluline garanteerida, et oma seisukohti toetatakse usaldusväärsete allikatega. Nagu näiteks Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO). Oluline on ennast mitte lasta eksitada üksikutest uuringutest.

# Karskusliit peab olema avatud kõikvõimalikule koostööle kõigi samu eesmärke omavate organisatsioonide ja indiviididega. Samas on oluline, et ükspäinis koostöö ja kaasamise nimel ei kaldutaks kõrvale oma põhitegevusest, milleks Karskusliit on olemas.

# Kui aktiivse liikme või koostööd otsiva organisatsiooni arusaamised ja eesmärgid ei lähe kokku Karskusliidu põhisihitidega, tuleb selgitada eesmärkide ja tegevusviiside erinevusi ning loobuda eksitavast ja ressursse raiskavast tegevusest. Kõigiga ei ole võimalik ega vajalik koostööd teha. “Ei” ütlemine peab olema kaalutletud ja põhjendatud.

# Karskusliit peab olema avatud uute inimeste kaasamiseks, et ei muututaks kinniseks ringiks, kus tehakse koostööd vaid väikese loetud arvu inimestega.

# Karskusliit ei tee koostööd (ei rahalist ega sisulist) ühegi alkoholi tootmises osaleva tööstusharuga. See seaks kahtluse alla Karskusliidu usaldusväärsuse eestkosteorganisatsioonina.

# Suheldes ministeeriumite, poliitikute, riiklike institutsioonidega peab Karskusliit meeles oma olemasolu peamist eesmärki ning ei tee kompromisse lihtsalt sellel eesmärgil, et olla kõlblikud kaasamiseks.

# Samas on oluline hinnata oponeerimise efektiivsust. Kui millegi suhtes opositsiooni asumine toob endaga kaasa ainult vahemüüride tekitamise ning vähendab eesmärgini jõudmise võimalusi, tuleks tegevust tõsiselt kaaluda.

# Karskusliit ei tohi muutuda ainult reageerijaks, vaid peab planeerima strateegiliselt pikemaajalist proaktiivset tegevust oma eesmärkide saavutamiseks.

# Projektide ja tegevuste planeerimisel tuleb need siduda pikaajalise tegevusplaaniga ja mitte lasta seejuures ennast suunata ainult rahade võimalikkusest. Tuleb hoiduda ebaefektiivsetest tegevustest, isegi kui nendeks on võimalik raha saada.

# Karskusliit tegutseb ainult eetiliste, seaduse poolt lubatud ja ühiskonnas aktsepteeritud tegevuste kaudu.

# Karskusliit ei näe iseendas eesmärki omaette. Karskusliit eksisteerib ühiskonnas valitseva probleemi lahendamise nimel töötamise eesmärgiks. Ideaalis – kui probleem peaks saama lahendatud, kaoks Karskusliidu mõte.

Märts 2013