Häda ja viletsus viinast

Lääne orienteeritus rahale on toonud ka meditsiini avaliku arutelu inimese kui kulu- ja tuluallika üle. Vastandina seisukohale, mille järgi inimene on pelgalt väärtus omaette.

Sama suunda järgis ka peaminister Ansipi kokkuvõte valitsuse edusammudest, peatuti vaid finantsedul, analüüsimata edu tegelikku hinda.

13,5 liitrit absoluutset alkoholi

Eesti Konjunktuuriinstituut arvutas, 2004. aastal ametlikult müüdud alkohoolsed joogid 96kraadise viinapiirituse ehk absoluutse alkoholi peale ning tulemus on, et iga täiskasvanud eestlane ostab keskmiselt 13,5 liitrit absoluutset alkoholi aastas.

Taas ümberarvutatult teeb see 70 pudelit 40kraadist viina, mis on kõrgeim näit Euroopas. Turistid ostavad lisaks Eesti alkoholiturult 3,5 liitrit absoluutset alkoholi ja salaviina tarbimiseks arvestatakse aastas üks liiter inimese kohta. Loomulikult jaotuvad keskmised näidud elanikkonnas ebaühtlaselt. Suurima alkoholikoormise võtab endale keskealine mees.

1,9 miljardit krooni

Alkoholiäri on kiirtulu poolest samaväärne relva-, ravimi- ja kosmeetikatööstusega. Alkoholi omahind on madal. Alkoholi on läbi aegade kasutatud ideoloogilisel otstarbel. Lahingusse minnes joodeti sõdureid hulljulguse saavutamiseks, nõukogude ajal hoiti inimesi auru all selleks, et mõttetegevus oleks halvatud. Ka inimestevahelistes suhetes kasutatakse manipuleerimisel vastase purju jootmist, olgu see siis seksuaalse tahte pealesurumisel või ohvrile ebasoodsate tehingute mahitamisel.

Alkoholiaktsiisi laekumine tõi 2005. aastal riigieelarvesse 1,9 miljardit krooni, mis moodustas 18% riigieelarve tuludest.

Millised olid kulud? Kui kasutada Euroopa Komisjoni hinnanguid, siis vaid otsesed alkoholi tarbimisega seotud kahjud Eestis haiguste ja vigastuste näol moodustasid 10,6–13,2 miljardit krooni majandusest. Lisada tuleb kaudsed kulud nagu alkohooliku ahistatud perekond, kaotatud tööpäevad ja langenud töö kvaliteet, korrarikkumised ja kriminaalsed teod jne.

Viimasel kümnendil on teaduslikult arvutatud rahvastiku terviseseisundit ja tervisekaotuse üksikasju. Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi, sotsiaalministeeriumi ja Eesti Teadusfondi uuringutest selgus, et 2002. aastal kaotati 327 000 eluaastat haigustest tingitud elukvaliteedi halvenemise ja enneaegse surma tõttu.

Teisiti öeldes võib seda käsitleda olukorrana, kus ligi 5000 keskmise eluea (68 aastat) saavutanud inimest oleks sel aastal sündimata jäänud.

Kõige suuremateks terviseriskideks osutusid Eestis suitsetamine, alkoholi tarvitamine ja vähene kehaline tegevus. Uuringutest selgus ka see, kuidas ja milliste kulutustega saab olukorda parandada sihipärase tervisepoliitikaga, mis ulatuks iga inimeseni. Alkoholist tingitud kahju ennetamiseks annaks kõige soodsama kuluefektiivsuse 50% võrra alkoholiaktsiisi suurendamine, sellele järgneks reklaami täielik keelustamine.

Müüki tuleks piirata

Toimivateks osutusid kulutõhususe mõttes veel alkoholimüügi piirangud, perearstide poolt nõustamine ja alkoholikontroll autojuhtidele.

Täpselt on välja arvutatud kulud ja tulud nimetatud meetmete erineval kombineerimisel, arvestades seejuures inimese eluaasta hinda. Kokkuvõttes toob iga alkoholi liigtarvitamisest loobumise tagajärjel säästetud eluaasta riigile mitmekordselt tagasi paranenud tööhõive, suurema produktiivsuse ja vähenenud sotsiaalse kahju näol.

Eesti-Rootsi vaimse tervise ja suitsidoloogia instituudi uuringud näitavad, et ühe liitri alkoholi tarbimise vähendamine päästaks 21 inimest suitsiidisurmast. Kui keskmine alkoholi tarbimine langeks perestroika tasemele – 6 liitrit absoluutset alkoholi inimese kohta aastas, siis viimaste aastate suitsiidikordaja 100 000 elaniku kohta väheneks 30lt 17le, mis on Euroopa keskmine tase.

Uuringu tulemuste praktikasse rakendamine oleneb poliitikute tahtest ja eelistustest. Suur osa rahvast on juba seda meelt, et riiklikku alkoholipoliitikat tuleks karmistada.

Häda ja viletsus viinast. // SL Õhtuleht (2006) 29. apr., lk. 8.

Autor: Airi Värnik

Rubriigid: Airi Värniku artiklid. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Kommenteerimine on suletud