Kuidas on elada, kui riik asub lapsehoidjaks?

Suurbritannia Institute of Economic Affairs (IEA) koos Euroopa poliitika infokeskusega (European Policy Information Centre) avaldasid möödunud nädalal nn lapsehoidja riigi indeksi (The Nanny State Index), mis asetas Soome ja Rootsi kõige teravamasse tippu nimetades neid “Euroopa Liidu halvimateks riikideks, kus süüa, juua, suitsetada ja veipida.”

“Lapsehoidja riigi indeks vaatleb poliitikaid, millel on oluline mõju tarbijatele. Poliitikatele antakse erinev kaal, et hinnate ulatust, millega tarbijat negatiivselt mõjutatakse, alates võrdlemisi väikestest ebamugavustest kuni tugeva maksustamise ja täieliku keelustamiseni.” Indeks hõlmab poliitikaid, mis on loodud selleks, et vähendada legaalsete toodete tarbimist.

Nanny State Index? See nimekiri ei reasta riike lihtsalt neis kehtivate regulatsioonide alusel, vaid ka tõlgib selle pingerea alusel riigid paikadeks, kus “kõige halvem süüa, juua, suitsetada ja veipida.” Oluline oleks aga kuulda kohapealt, milline on nendes erinevates riikides valitsev rahuolu, või rahulolematus. Ja sellele viitavad tõepoolest ka mõned teised indeksid ja raportid, mis räägivad kuidas inimesed on rahul oma riigi juhtimise, korralduse ja sealse eluga. Üks-ühele paralleelide tõmbamine on muidugi raskendatud, kuid nii on ka järeldusega, et kui riigis on alkoholi jaemüügi monopol (nagu Soomes ja Rootsis), siis järelikult on see inimestele halb. Näiteks Rootsis toetas 2012. aastal 71% rootslastest sealset karmi alkoholi monopolikauplust Systembolaget. Kusjuures, see toetus on kasvanud 50%-lt 2000. aastate algusest. Norras, Euroopa Liitu mittekuuluvas riigis, mis kandideeriks selle Nanny State Indexi esimesele kohale, ütles TNS Gallupi 2013 küsitlus, et 74% elanikkonnast toetas sealse Vinmonopoleti jätkamist ning ainult 22% soovis selle kaotamist. Seega, üks eriline aspekt, mis muudab alkoholipoliitika Soomes ja Rootsis teistest Euroopa Liidu riikidest erinevaks, leiab selget poolehoidu kohalike elanike poolt. Nemad oma riiki sellepärast ebamugavaks ei pea. Selle meetme vajalikkust mõistetakse.

Kuid vaadakem ka nendele teistele raportitele. Võrdluse toomiseks keskendugem Soomele ja Rootsile, mis on siis selle Indeksi kaks esimest riiki ja teiselt poolt Tšehhile, Slovakkiale ja Portugalile, mis kuuluvad nende riikide hulka, kus on väidetavalt hea “süüa, juua, suitsetada ja veipida.”

Kuidas nende tegevuste suur vabadus mõjutab näiteks õnnelikkuse taset? Maailma õnnelikkuse raporti (World Happiness Report) kohaselt on mõlemad Põhjamaad 10 kõige õnnelikuma rahva seas. Soome 5. ja Rootsi 10. kohal. Tšehhi on 27., Slovakkia 45. ja Portugal 94. kohal. Jah muidugi, õnnelikkus on palju enamat kui vaid võimalus ja vabadus mingeid tooteid nautida, kuid paistab siiski selgelt, et nende toodete karmim regulatsioon Põhjamaades ei riku sealsete inimeste õnne. Pean ka ära märkima, et kaks teist Põhjamaad (mis ei kuulu Euroopa Liitu), kus on veel karmimad regulatsioonid, Island ja Norra, on selles tabelis veel kõrgemal – 3. ja 4.

Vaatame nüüd Õnneliku Maa Indeksid (Happy Planet Index – HPI). HPI mõõdab järgnevat: ulatust, mil määral riigid tagavad oma elanikele pikka, õnnelikku, jätkusuutlikku elu. Indeks kasutab globaalset infot oodatava eluea, kogetud heaolu ja ökoloogilise jalajälje osas, et välja arvutada konkreetse riigi HPI skoor.

Tulemused on järgmised:
Rootsi HPI skoor on 46.2 ja kogetud heaolu 7.5
Soome – 42.7 ja 6.2
Tšehhi – 39.4 ja 6.2
Slovakkia – 40.1 ja 6.1
Portugal – 38.7 ja 4.9

Vaatame veel Pereelu Indeksit (The Family Life Index), mis reastab riigid järgnevate kategooriate tulemuste järgi: lastehoiu ja hariduse kättesaadavus, lastehoiu ja hariduse hind, hariduse kvaliteet, pere heaolu ning ka lastehoiu ja hariduse erinevad võimalused. Tegemist on teenustega, mis selgelt sesotuvad ka riigi maksusüstemiga ning annavad mingi pildi, kuidas konkreetne maksupoliitika mõjutab riigis valitsevat elukvaliteeti. Selles indeksis on Soome 2. ja Rootsi 3. kohal. Tšehhit, Slovakkiat ja Portugali see edetabel ei hõlma.

Raport “Maailma emade olukord aastal 2015” sisaldab ka Emade Indeksit, mis hindab, kus riigis peavad lapsed ja emad kogema kõige suuremaid ja väiksemaid raskusi naiste ja laste tervishoius ning majanduslikus heaolus, teiste aspektide seas. Maailma parimad riigid, kus täna on ema olla, ei tule taas suure üllatusena. Norra, Soome, Island. Rootsi on 5. kohal. Tšehhi – 25, Slovakkia – 34 ja Portugal – 16.

Need erinevad edetabelid, ja nimekirja võiks ju tegelikult jätkata, asetavad Soome ja Rootsi kõige paremate hulka või lausa absoluutselt parimateks riikideks maailmas. Nanny State Index ei ole tegelikult erand, need riigid on taas tipus, kuid selles edetabelis on see tõlgendatud negatiivseks. “Kui sa ei ole just karsklane, mittesuitsetajast taimetoitlane, siis minu soovitus on, et sel suvel võiksite minna Saksamaale või Tšehhimaale,” ütles raporti autor Christopher Snowdon intervjuuus Independentile. Seega, kui sul on plaanis ülemeelik puhkus, siis Tšehhi võiks olla heaks sihtkohaks. Kuid kui sa elaksid seal, sa oleksid suur alkoholisõber, suitsetaja ja kiirtoidu tarbija ning sa koged nende eluviisidega seotud terviseprobleeme, mis siis saab? Kui hästi suudavad need ühiskonnad tervikuna nende probleemidega toime tulla?

Tõsi, Soome ja Rootsi ei ole alkoholiprobleemist vabad. Nanny State Index jõudis koguni järelduseni, et “tugeva alkoholiregulatsiooniga riigid ei oma madalamat alkoholi tarvitamise taset.” Vaadates neid riike, mida oleme siin võrrelnud on see korrelatsioon siiski ju olemas. Soomes on elanikkonna (15+) keskmine alkoholi tarbimise tase 11.2 liitrit, Rootsis aga koguni 9.4 liitrit. Tšehhi – 13.0, Slovakkia – 13.0 ja Portugal 12.9 liitrit.

Selleks, et veel paremini mõista, kuidas “lapsehoidjast riigi” regulatsioon mõjutab alkoholi tarbimist, peaksime siia võrdlusse lisama siiski ka Islandi ja Norra. Islandil tarbitakse elaniku kohta 7.06 liitrit ja Norras 6.22 liitrit absoluutalkoholi.

Teisalt taas, miks ma otsustasin võtta võrreldavateks “vabade riikide” esindajateks Tšehhi, Slovakkia ja Portugali? Miks mitte keskenduda näiteks Itaaliale, mille alkoholi tarbimistase on sarnane Norraga, kuidas mis asub Nanny State Indexi kollases tsoonis (“vabam”, asudes siiski 17. positsioonil võrreldes Tšehhi 28. kohaga)? Kui me vaatleme individuaalseid riike, peame seal toimunud arengute detailseid põhjusi mõistma. Itaalia on väga ainulaadne juhtum, mille analüüs nõuab lähemat keskendumist selle riigi ajaloolisele ja kultuurilisele taustale. Palun lugege selle kohta lähemalt siit: http://www.poliitika.guru/alkoholipoliitika-eeskuju-itaalia-voi-pohjamaad/

Soome on samuti väga eriline riik, mille osas peame silmas pidama teatud ainulaadseid nüansse, et seda olukorda adekvaatselt hinnata. Olles osa Põhjamaadest, kus valitseb alkoholimüüki ja reklaamimist piirav poliitika, kerkib Soome teistega võrreldes esile kõrgema alkoholitarvitamise tasemega. Niisiis, miks ei toimi need meetmed Soomes sama hästi kui Rootsis, Norras ja Islandil? Nagu lugeja võib ehk kergesti isegi aimata, siis üheks vastuvaidlematuks põhjuseks oleme meie – Eesti. Soome on ainulaadne riik, olles üks maailma rikkamaid riike, omades samas oma koduväravas kraani, kust saab alkoholi peaaegu poolmuidu. Selle tulemusena on väiksest Eestist saanud riik, kus elaniku kohta müüakse (mitte ei tarbita) kõige rohkem alkoholi terves maailmas. Oma madalate alkoholihindadega on Eesti omamoodi Soome alkoholipoliitika pantvangi võtnud.

Põhjamaad omavad niinimetatud sotsiaalse heaolu mudelit, mis on aluseks üldistele sotsiaal- ja heaolupoliitikatele. Maksupoliitika ja rahva tervisega seotud poliitikad on kõik otseses seoses selle mudeliga. Just see pikaajaliselt kehtestatud süsteem on aidanud Põhjamaad etteotsa kõigis nendes erinevates elukvaliteeti hindavates indeksites öeldes selgelt, et need on riigid, kus on hea elada.

Nanny State Index võib olla kasulikuks abivahendiks briti poissmeeste pidusid planeerivatele noortele, kes otsivad odavat ja piiranguteta asukohta järjekordse peo korraldamiseks, kuid see ei anna mingit positiivset järeldust riikidele, kes on raskustes alkoholi, suitsetamise ja ülekaalulisuse probleemiga ning mille poliitikutel jääb puudu tahtest ja julgusest midagi ära teha.

Lauri Beekmann

Eesti Karskusliidu esimees
Põhjamaade alkoholi- ja narkopoliitika võrgustiku NordAN peasekretär

Rubriigid: Blogi, Meie uudised, sildid: , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Kommenteerimine on suletud