Passiivse joomise aspekt alkoholipoliitika kujundamises. Karskusliidu kiri poliitikutele.

Viimastel aastatel on alkoholiga seotud kahjusid analüüsivad teadusuuringud suunanud alkoholist tingitud kahjude osas tähelepanu alkoholi joojale. Teadustekstides nimetatakse seda alkoholi põhjustatud kahjuks teistele (harm to others). Kõnekeeles on kasutatud terminit passiivne joomine, mida kasutame ka meie.

Erinevad mastaapsed uuringud (Austraalia, Iirimaa, Suurbritannia, Soome, Norra jt) on näidanud, et umbes poole kogu alkoholiga seotud kahjust kannavad teised – väga sageli alkoholi tarbija kõige lähedasemad inimesed, pereliikmed (lapsed ja abikaasa, enamjaolt naine).

Nende kahjude hulka kuuluvad veel sündimata lastele tekitatud vigastused, vanemate joomise mõju lastele, roolijoodikute põhjustatud õnnetused, koduvägivald ja alkoholiga seotud seksuaalvägivald, kuid ka rahu rikkumine, vandalism ja kaaskodanike häirimine. See kahju ei ole piiratav ainult alkoholi liigtarvitamisega, nii loote arengut kui ka liikluses osalemist saab seostada võimaliku kahjuga igasuguste alkoholikoguste puhul.

Teised – olulisim osapool

Need teised – enamus meie ühiskonnast – on olulisim osapool, kelle huvidega riik alkoholipoliitika kujundamisel arvestama peaks. Nii alkoholi tarbijaskond (kes teises kontekstis võib olla ka kellegi teise joomise tõttu kannataja) kui eriti alkoholitööstus on selles kontekstis oma huvide ja kasumiga. Juhuslik kannataja ei sooviks selles pildis osaleda ega oma mingit tasakaalustavat huvi. Kuna üldine sotsiaalne kahju kandub tervele ühiskonnale, võib järeldada, et ühiskonna huvides on keskenduda alkoholiga seotud igasuguse kahju vähendamisele. Mitte mingis kontekstis ei saa alkoholiäri huvi olla suurem rahva tervise, ühiskonnaliikmete ja ühiskonna kui terviku heaolust ja turvalisusest.

Alkohol ja avalik ruum

Ühiskondlikku kahju vähendav poliitika peaks seadma sihiks kodanike kaistmise alkoholiga seotud kahju eest. Nagu kinnitavad ka WHO Euroopa Alkoholiharta (1995) eetilised põhimõtted, mis sätestavad, et “kõigil inimestel on õigus õnnetuste, vägivalla ja teiste alkoholitarbimise negatiivsete tagajärgede eest kaitstud perekonna-, ühiskonna- ja tööelule” ning “kõigil lastel ja noorukitel on õigus kasvada keskkonnas, mis on kaitstud alkoholitarbimise negatiivsete tagajärgede ning, nii palju kui võimalik, ka alkohoolsete jookide propageerimise eest”.

Peame üheselt ja selgelt järeldama, et kõik, mis me oleme viimase 20 aasta jooksul alkoholikahjude vähendamise eesmärgil ja alkoholipoliitika kujundamisel teinud, on nimetatud kahe õiguse kontekstis olnud ebapiisav. Senitehtu ei ole neid õigusi taganud. Neid õigusi ei rikuta kord aastas ühe õnnetuse tagajärjel, me näeme rikkumisi iga päev; see on paljude perede ja laste igapäevaelu. Kirjeldatud olukord ei anna põhjust rahul olla.

Alkoholi tarvitamisega seotud kahju on teoreetiliselt 100% ennetatav: see ei tulene inimesest sõltumatutel põhjustel. Ennetatava kahjuga leppimine ja selle ükskõik millistel põhjustel tolereerimine on ebaeetiline. Peaksime riigi ja ühiskonnana tegema kõik mis võimalik, et ennetatavaid kahjusid ära hoida.

Seisukohad, et alkoholipoliitika peaks riikliku regulatsiooni (mida soovitavad WHO ja OECD) asemel toetuma tootjate eneseregulatsioonile ning paremate tarbimisharjumuste õpetamisele (mis on tõendatult ebaefektiivsed) toetavad alkoholikahju tolereerimist ning omavad eesmärki alkoholiäri majanduslike huvide kaitsel lükata edasi efektiivsete meetmete rakendamist.

Kuigi efektiivsuse ja kuluefektiivsuse tõestamise vajadus on poliitikate otsustamisel oluline aspekt, on teatud valdkonnad, nagu näiteks lastekaitse, kus kasutusele peab võtma kõik võimalikud meetmed. Ka alkoholipoliitikas on teatud meetmed, mida peaks iseenesestmõistetavalt rakendama, vaatamata sellele, kas need on kahjude vähendamise osas efektiivsed või mitte. Näiteks alkohoolsete jookide pakendil avaldatava info küsimus (labelling), mille põhiargument peaks olema tarbija õigus teada. Alkoholi teratogeensus, kantserogeensus, ka kaloririkkus – info, mis on selle tooterühma juures väga oluline, samas inimeste teadlikkus nende faktide osas madal. Kas sellise info avaldamine muudaks inimeste otsusi ja käitumist? Sellest vastusest sõltumata, peaks inimestel olema alkohoolsete jookide ostmisel õigus sellele informatsioonile.

Samas peab rõhutama, et alkoholipoliitilised meetmed, mis puudutavad hinna tõstmist, kättesaadavuse piiramist ning reklaami keelustamist, on kõik selgel ja tugeval tõenduspõhisel alusel.

Meetmed, millega Eesti riik on ennast korduvalt sidunud

WHO 2011. aasta mittenakkushaiguste ennetamise raport nimetab alkoholikahjude vähendamiseks nn 3 best-buys: “Olemasolevad teaduslikud tõendid toetavad kuluefektiivseid poliitikameetmeid, millest kolm on best-buys: alkohoolsete jookide aktsiiside tõstmine, alkoholi jaekaubanduse kättesaadavuse piiramine ja põhjalikud reklaamimise ja sponsorluse keelud.”

http://www.who.int/nmh/publications/ncd_report_chapter4.pdf

Sarnased soovitused on ka käesoleval aastal OECD raportis “Tackling Harmful Alcohol Use”. http://www.keepeek.com/Digital-Asset-Management/oecd/social-issues-migration-health/tackling-harmful-alcohol-use_9789264181069-en#page106

Eesti Vabariik on allkirjastanud aastate jooksul erinevaid poliitikadokumente, tegevusplaane ja straategiaid, lubades seega strateegilist tegutsemist ning ka mainitud meetmete rakendamist. Mainitud poliitikadokumentide nimekirja leiab siit: http://nordan.org/wp-content/uploads/2013/08/Alcohol_strategies_August2013.pdf

Põrkuvad huvid

Alkohol on teratogeen, kantserogeen, sõltuvust tekitav närvimürk, depressant. Alkoholi tarvitamine tapab maailmas igal aastal 3,3 miljonit inimest. Alkohol põhjustab otseselt üle 200 haiguse ja vigastusvormi. Alkohol põhjustab 7 erinevat vähivormi. Alkohol on üle maailma juhtivaks tervisekahju ja enneaegse surma riskifaktoriks tööealise elanikkonna seas (15–49 eluaastat). Pool maailma elanikkonnast seejuures ei tarbi alkoholi. Alkoholi põhjustatud sotsiaalne kahju EL-is maksab 155,8 miljardit eurot aastas.

Alkoholitööstus ning sellega seotud kaubandus ja reklaamitööstus tegeleb sihipäraselt ja süstemaatiliselt alkohoolsete toodete inimesteni toomisega. Nagu iga ettevõte, taotletakse kasumit.

WHO on tõdenud, et alkohol ei ole tavaline toode (“no ordinary commodity”), mis tähendab, et selle tööstusharu reguleerimine on vajalik ja nõutud.

Me tunnustame valitsust koalitsioonileppes kirjas oleva eesmärgi seadmise eest. “Seame sihiks vähendada Eesti alkoholi- ja tubakatarbimist aastaks 2030 võrreldes tänasega poole võrra ja muuta koolid alkoholi-, tubaka- ja illegaalsete uimastite vabaks.” See on hea ja üllas eesmärk. Peame aga rõhutama, et selle poole liikumisel on enestmõistetav, et tööstuse ja rahvatervise huvid põrkuvad. Pretensioonid, mida tööstuse esindajad praegu esitavad, kaasnevad selle eesmärgi poole liikumisega paratamatult.

Alkoholiäri ainult tarbijatele

Efektiivsete alkoholipoliitiliste meetmete loogika on alkoholi turustamise ( pakkumine, reklaamimine) eemaldamine keskkonnast, kuhu kodanikkond siseneb teiste eesmärkidega. Kauplused, kus käivad kõik inimesed, ei tohiks püüda alkohoolsete toodete serveerimise ja pakkumisega suurendada alkohoolsete toodete nähtavust ja läbimüüki, jõudes seeläbi ka uute klientideni. Alkohol, ja uute toodete reklaam, peaks olema kättesaadav täiskasvanud kodanikule, kes neid tooteid ja seda infot teadlikult otsib ja küsib. Alkohol ei tohiks olla midagi, mille otsa „satub“ alaealine, kui ta läheb poodi limonaadi või saia ostma. Alkoholireklaam ei tohiks saada eetriaega teleris (või ükskõik kus), mida inimesed on asunud vaatama teistel põhjustel. Ükski saade ei tohiks olla kattevari, mille kaudu tuuakse inimeseni info uue alkohoolse toote tarbimise võimalikkusest. See ei tohiks olla suunatud inimestele, kes seda infot ei otsi, justkui sekkuvalt küsides: “Sa ehk ei olegi veel proovinud…”

Tanklates ostetakse peamiselt kütust, lapsed kasutavad võimalust sõidule limonaadi või jäätist kaasa osta – see ei tohiks olla koht, kus alkoholi ostuvõimalus justkui küsib: “Aga äkki ka pudel õlut?”

Alkoholimüük ja ka tootega seotud info edastamine peaks olema garanteeritud, kuid suunatud ainult tarbijatele ehk neile, kes seda toodet ja infot sihipäraselt otsivad. Seega peaks alkoholimüük olema piiratud ja ainult selleks mõeldud alal ning alkoholi tooteinfo lubatud ainult tootja spetsiifilisel kodulehel (kontrollitud vanusekontrolli süsteemiga) ning toote müügikohas.

Sõltlaste argument

Üheks oluliseks passiivse joomise sihtrühmaks on kindlasti sõltlased, kelle jaoks alkohoolsete toodete ja nende reklaamide nägemine on relapsiriski märkimisväärseks suurendajaks. Nad võivad teadlikult hoiduda baaridesse ja kõrtsidesse minemisest, kuid kauplustes ja tanklates näevad nad neid tooteid üsnagi möödapääsmatult. Sama kehtib reklaami osas, mis töötab vastu kõikidele kainust säilitavatele reeglitele.

Tervise Arengu Instituut on öelnud, et Eestis võib olla umbes 60 000 alkohoolikut. Kuna Eestis ei ole toimivat sõltuvusravi süsteemi, saab selline hinnang olla vaid subjektiivne püüe olukorda kaardistada. Entsüklopeedia Britannica tõdeb, et oma elu jooksul on USA-s mingil perioodil alkoholisõltuvuses kuni 10% naisi ja kuni 20% mehi. Ida-Euroopas on see protsent kõrgem. http://www.britannica.com/science/alcoholism

Ühiskond peaks solidaarsusest toetama sõltlasi nende pingutustes püsida kainena. Liberaalne alkoholipoliitika, väga ulatusliku kättesaadavuse ning alkoholireklaamiga, toimib nende inimeste püüetele ja vajadustele vastupidiselt. Riik, mis ei ole seni taganud adekvaatset sõltuvusravi, raskendab kogu populatsioonile suunatud alkoholiäri lubamisega sõltlaste isiklikel pingutustel rajanevat kainust.

Ajafaktor

Me peaksime rakendama kõik võimalikud meetmed selleks, et alkoholikahjusid vähendada ja ennetada. Otsustamatus või otsuse edasilükkamine on ebaeetiline.

Eesti on alkoholiprobleemiga olnud suuremas hädas kui enamus Euroopa riike. Ometi ei ole meil taasiseseisvumise algusest peale olnud ühtegi alkoholispetsiifilist strateegiat, poliitika tervikdokumenti. Meetmeid on rakendatud üsna juhuslikult ja enamjaolt üksikmeetmetena. Aega on kulunud arutlemiseks, läbirääkimisteks ja planeerimisteks. Paraku ei võta alkoholikahju selleks perioodiks aega maha. Otsuste edasilükkamisega, sageli tehnilistele põhjendustele toetudes, lükkame edasi lahendusi, olukorra paranemist.

Tänaöine roolijoodik, kes põhjustab kaasliikleja surma, võib olla kainuse poole püüelnud alkohoolik, kes näeb õhtul filmi vahele näidatud Viru Valge Hõbeda reklaami “On hetki, mille ainulaadsuse tunnistajaks oled vaid sina”, mille peale tekib vastupandamatu kihk, mispeale ta läheb autoga lähimasse tanklasse (see ju väiksem ja anonüümsem, et kütuse kõrvale ka üks pudel osta) ja ostab ühe Hõbeda. Ja tulemuseks võib olla midagi, mida me nimetame negatiivseks statistikaks.

Soovime Teile otsusekindlust. Selleks, et jõuda 2030. aastaks seatud eesmärgini, peame otsustama. Palun tehke seda.

Eesti Karskusliidu juhatuse nimel
Lauri Beekmann

Rubriigid: Blogi, Meie uudised. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Kommenteerimine on suletud