Karskusliit kutsub kohalikke omavalitsusi seadma alkoholivabasid alasid

Eesti Karskusliit kutsub omavalitsusi alkoholi tarvitamist avalikes kohtades võimalikult palju piirama ning valitsust korraldama alkoholipoliitikat terviklikult ning erinevate ministeeriumite vastutusalade koostöös.1. juulist kehtima hakanud Korrakaitseseaduse muudatus, mis lubab alkoholi tarvitada enamikes avalikes kohtades on Karskusliidu hinnangul vastuolus valitsuse poolt heaks kiidetud alkoholipoliitika rohelise raamatu põhimõtete ning seega üldise kavaga vähendada alkoholi tarvitamisega seotud kahjusid ühiskonnas.

Mõistame, et Korrakaitseseaduse muudatusi plaaniti aastaid enne rohelise raamatu protsessi mil alkoholipoliitika oligi vähem tähtsustatud, kuid nüüd oleme uues olukorras ja selline muudatus paistab ebaloogilisena. Oleme kindlalt seisukohal, et see seadusemuudatus tuleks tagasi võtta ning vahepealsel perioodil peaks omavalitsustel lastama oma territooriumil kehtestada piirangud maksimaalses ulatuses.

Seni kehtinud alkoholi tarvitamise keeld avalikus ruumis oli Karskusliidu hinnangul eesmärgiga välistada igasugused alkoholiga seotud konfliktid väljaspool alkoholi tarvitamiseks mõeldud ja lubatud kohti. Politsei sekkumine sai sel juhul olla ennetava eesmärgiga. Avalikus pargis alkoholi tarvitanud inimesed sai kutsuda korrale enne mingi kahju tekitamist. 1. juulist alates võib politsei põhimõtteliselt sekkuda alles siis, kui kahju on juba tekitatud ehk kellegi rahu, heaolu või tervis on juba häiritud ja politsei poole pöördumiseks on põhjus tekkinud.

Tuletame meelde, et näiteks “Tallinna linnas avaliku ürituse korraldamise ja pidamise korras” on nimetatud üritust, “mille pidamisel toimub alkohoolsete jookide pakkumine või jaemüük” kõrgendatud turvariskiga avalikuks ürituseks. Sellisel üritusel peab olema korraldatud turvakontroll ning garanteeritud, et alkoholi tarvitamine ei tekitaks kahju. Nüüd on meie avalik ruum muudetud samamoodi “kõrgendatud turvariskiga” alaks ja samas puudub nii ulatuslikul territooriumil korravalve puudulike ressursside tõttu kontrolli võimekus.

Ka Karskusliiduna ei räägi me alkoholi lauskeelustamisest, kuid peame oluliseks, et selle psühhoaktiivse närvimürgi tarvitamine toimuks täiskasvanute poolt viisil ja kohas, kus see ei põhjustaks teistele kahju ega annaks tarvitamisele julgustavat eeskuju alaealistele. Alkoholi tarvitamine peaks meie hinnangul püsima selleks ettenähtud asutustes ja inimese eravalduses.

Korrakaitseseadus annab juulist kehtima hakanud muudatuse järel omavalitsusele järgmise õiguse: “Kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus määrata oma territooriumil kindlaks lastele suunatud või tervise edendamiseks mõeldud muud kohad, kus alkoholi tarbimine loetakse teisi isikuid häirivaks.” Pühapäeval Rahvusringhäälingu uudises kõlas justiitsministeeriumi seisukoht, et Pärnu linn näiteks on seda õigust ehk ületanud, kuulutades kesklinna piirkonna samuti alkoholivabaks tsooniks.

Alkoholi tarvitamine ei ole üldiselt tegevus, mida tehtaks ringi jalutades ja liikudes. Võime siiski ette kujutada, et olgu see pargis või kesklinnas, kui inimesed on tulnud välja baarist või kohvikust või oma kodust, et avalikus kohas alkoholi tarvitada, siis tehakse seda kohas, kus samaväärselt võivad olla näiteks emad lastega – pingid, muruplatsid avalikus ruumis.

Avalik ruum peab olema vabas kasutuses laste, perede ja “tervise edendamiseks mõeldud” tegevuste jaoks. Sellest lähtuvalt julgustame kohalikke omavalitsusi kasutama maksimaalselt Korrakaitseseaduse poolt antud võimalust määrata oma territooriumil alkoholivabasid alasid.

Rubriigid: Blogi, Meie uudised. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Kommenteerimine on suletud