Karskusliit: Alkoholipoliitika arutelu peab olema vaba huvide konfliktist

Kui viinatootjad väidavad, et alkoholi miinimumhinna kehtestamine on põhiseaduse ja Euroopa seadustega vastuolus, siis Karskusliit meenutab, et Euroopa tasandil on teema käsitlemine alles käimas ning Eesti ei peaks alkoholitootjate arvamusele baseerudes seda oma päevakorrast kindlasti maha võtma.

“Kui Šoti parlament võttis 2012. aasta maikuus vastu seaduse (http://www.scottish.parliament.uk/parliamentarybusiness/Bills/43354.aspx ), mis oleks seal 2013. aastast alkoholi ühiku miinimumhinna kehtestanud, kaebasid Šoti Viski Assotsiatsioon ning Euroopa veini- ja viinatootjate ühendus selle otsuse kohtusse,” meenutas Eesti Karskusliidu esimees Lauri Beekmann. “2013. aasta maikuus otsustas Šoti kohus, et sealne valitsus omab legaalset õigust kehtestada alkoholi miinimumhind ning mingit konflikti Euroopa seadustega ei nähta. Seega on Euroopas üks kohtutasand sellele meetmele rohelise tule andnud.”

Šoti kohtu kohtuniku Lord Doherty otsuse leiab siit: http://www.scotcourts.gov.uk/opinions/2013CSOH70.html

Alkoholitootjad kaebasid otsuse edasi ning vastust on oodata 2014. aasta alguses.

Alkoholiühiku miinimumhinna kehtestamisele on toetust väljendanud ka Euroopa Komisjoni tervisevolinik Tonio Borg.

“Paar nädalat tagasi Brüsselis volinik Borgiga kohtumas käies küsisime tema hinnangut ka miinimumhinnale ning ta väljendas sellele meetmele selgelt oma toetust, meenutades muidugi, et ära on vaja oodata apellatsiooni otsus,” ütles Beekmann, kes tegutseb ka Euroopa Alkoholipoliitika Allianssi Eurocare asepresidendina.

“Loomulikult on nii sellele kui ka paljudele teistele efektiivsetele alkoholipoliitika meetmetele tugev opositsioon nii tootjate kui erinevate poliitiliste jõudude poolt ning kui Euroopa ühendust ning ka liikmesriikide valitsemist vaadeldakse ainult majanduslikust aspektist jäävad vaba turu reeglid tõepoolest domineerima. Kuid miinimumhinna juhtum ongi otsustajate ette pannud taaskord küsimuse, kas peaksime alkoholi küsimuses panema ettepoole majandusliku huvi või rahva tervise,” lisas Beekmann.

Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) on selgelt rõhutanud, et kui mingi turgu piirava meetme peamine põhjendus on rahva tervise kaitse, ei saa olla sellele mingit takistust. “On oluline saata seadusetegijatele selge sõnum, et üldiselt on nad alkoholi osas vabad vastu võtma ükskõik millist poliitikat, peaasi et see oleks puhtalt motiveeritud tervisealastest argumentidest ning kujundatud nii kaubandussõbralikuks kui vähegi võimalik,” kirjutatakse WHO 2009. aasta väljaandes, mis analüüsib alkoholipoliitiliste meetmete efektiivsust ja kuluefektiivsust. (http://www.ave.ee/download/WHO_raamat.pdf )

“Kindlasti ei tohiks aga alkoholipoliitika diskussioonis olla kohta alkoholitootjatel, kelle huvide konflikt on objektiivsuse kindlustamiseks lihtsalt liiga suur. On mõistetav, et nad seisavad oma ärihuvide eest ning ka Eesti viinatootjate tellitud õiguslikus analüüsis ei ole midagi imekspandavat. Valitsus ja riigikogu peaks oma otsuse langetama aga sellest mõjutamata.

Alkoholitootjad on ennast esitanud kui lahutamatuid asjaosalisi, kellel peaks olema sõnaõigus alkoholiäri reguleerimise ja poliitika otsustamisel. Rõhutades siinjuures aga veelkord ilmselget huvide konflikti, peab alkoholitootjate osa piirduma siiski vaid kehtestatud reeglite ja seaduste austamises ning täitmises,” rõhutas Beekmann.

Seda seisukohta on käesoleval aastal kinnitanud WHO peadirektor dr Margaret Chan: “WHO seisukohast ei ole alkoholitööstusel mingit rolli alkoholipoliitika kujundamises, mis peab olema kaitstud äri- ja erahuvide poolsetest moonutustest. (…) Huvide konflikt on olemas igal juhul kui suhtes on rahva tervise organisatsioon, nagu WHO, ja tööstus. WHO-l on paigas huvide konflikti vastased ettevaatusabinõud, mida on hiljuti ka tugevdatud. WHO plaanib neid ettevaatusabinõusid rangelt kasutada oma läbikäimises alkoholitööstusega.” http://www.bmj.com/content/346/bmj.f1889?tab=responses

Euroopa alkoholipoliitika allianss Eurocare on hiljuti kutsunud WHO-d muutma need reeglid veel selgemaks ning asetama alkoholitööstuse samasse kategooriasse, kus praegu on juba tubaka- ja relvatööstus. Kehtivate reeglite kohaselt ei astu WHO mingisse dialoogi tööstustega, mis toodavad tooteid, mis kahjustavad otseselt inimeste tervist nagu seda on tubaka- ja relvatööstus.

Alkohol on vanuserühmas 15-49 esimeseks haiguskoormuse ja enneaegse suremuse riskifaktoriks maailmas. WHO Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur on alkoholi klassifitseerinud esimese kategooria kantserogeeniks. Alkoholi tarvitamine on seotud umbes 70 erineva haigusega.

Rubriigid: Meie uudised, sildid: , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Kommenteerimine on suletud