Lauri Beekmann: Kui siiralt me oma rahvale tervist soovime?

Vabariigi aastapäev on selleks korraks selja taha jäänud. Meie pilgud on aga presidendi aastapäeva kõnest tiivustatuna viiele eesoleva aastale suunatud ja ma usun, et paljud mõtlevad sellele, kuidas kaasa aidata “Eesti korda tegemisele”.

Tõenäoliselt mõeldakse selle all peamiselt teatud majandus- ja regionaalpoliitilisi vajakajäämisi ja probleeme. Kuidas garanteerida, et meie maa ja elukeskkond oleks elamisväärne kõigile. Nagu hr president ütles, et “Eesti mistahes kohas” elamine ei peaks olema kangelastegu. Aga kas see “Eesti kordategemine” ei võiks tähendada ka midagi sügavamat ehk meie inimeseks olemist, meie eluviise?

Et Eesti rahvas võiks püsida, peaksid muutuma tervemaks ja tervislikumaks meie valikud ja väärtushinnangud. Paraku peame tõdema, et senimaani oleme mitmes küsimuses oma vabaduse aastate jooksul teinud vähisamme. Teise maailmasõja eelses Eestis oli näiteks karskusaade palju olulisem, kui ta seda on praegu. 87% Eesti täiskasvanutest tarvitab alkoholi. Etanool on meie tänapäevases ühiskonnas normatiivseks osaks. Ometi on kahe perioodi võrdluses toimunud mitmed fundamentaalsed arengud, mis peaksid muutma meie suhtumist alkoholi hoopis teises suunas. Vabariigi algusaastatel ei teatud, et alkohol on vähkitekitav aine, selle seose avastasid teadlased 1980-ndatel. Tollal ei teatud, et alkohol on teratogeen ehk lootelisi väärarenguid põhjustav mõjur. Selle avastasid teadlased 1973. aastal. Ometi on meie suhtumine alkoholi muutunud sallivamaks. See ei ole loogiline ega terve.

Veebruari keskel avaldas Bostoni Ülikool USA-s mahuka analüüsi, mis teatas, et näiteks rinnavähi surmadest on alkohol põhjustajaks 15%-le nendest. Alkohol põhjustab seitset erinevat vähki ja kuigi suuremate alkoholikoguste tarvitamine muidugi suurendab vähiriski, leidis uurimus, et ka keskmiselt 1.5 ja vähema alkoholiühiku manustamine päevas oli vastutav koguni 30% alkoholi tarvitamisega seotud vähisurmade eest. Ehk teisisõnu, kui me räägime alkoholikogustest ja vähiriskist, pole olemas riskivaba kogust.

Alkoholitootjad rõhuvad pikkadele traditsioonidele ja tõdevad, et inimese ja alkoholi vaheline sõprus on kestnud juba aastatuhandeid. On tõesti ja selle sõltuvusliku sõprussuhte taga on miljonid laibad, laastatud pered ja lokkav kuritegevus. Kuid inimloomusele on omane mäletada vaid head. Nii kogunevad inimesed erinevatel põhjustel ja löövad klaase kokku ning soovivad üksteisele “tervist”. Lugeja ütleb üsna õigustatult nüüd, et ega siis nendel erinevatel vastuvõttudel traditsioonina kokkulöödud pokaalid ei väljenda meie rahva alkoholiprobleemi valusaimat osa. Seda küll, kuid sellisel valel loogikal rajaneva traditsiooni ülevalhoidmine on osa probleemi vundamendist. Tervisepokaalide kokkulöömine juurutab valel ja eitamisel rajanevat suhtumist alkoholi.

Eelmise aasta vabariigi aastapäeva järel küsis Karskusliit teabenõudega presidendi kantseleist aastapäeva vastuvõtul tarvitatud alkoholikoguste kohta. Vastusest selgus, et peo korraldamisel valmistuti igale külalisele pakkuma kolme alkohoolset jooki, mis Tervise Arengu Instituudi alkoinfo.ee alkokalkulaatori põhjal ületasid selgelt madala riski piire. Tõenäoliselt ei pööratud sellele lihtsalt nii põhjalikku sisulist tähelepanu. Aga kuidas saaksime siis loota, et neid riskipiire hakkaks tõsiselt hindama ja kaaluma tavakodanik oma kodus või peolauas, kui seda ei tehta riigi tähtsaimal vastuvõtul, kus ometi pannakse suure meeskonna poolt rõhku igale detailile.

Nüüd oleme Kodanikuühiskonna Sihtkapitali poolt rahastatud projekti “Alkohol ja kogukond” raames Eesti väikelinnas Keilas kodanikuühiskonda hõlmavas ümarlauas otsustanud pöörata tähelepanu kohalike omavalitsuste tasandil leiduvatele praktikatele ja traditsioonidele. Esitasime teabenõude Harjumaa omavalitsustele ja küsisime, milline on nende suhe alkoholi seoses ametlike vastuvõttudega.

Saime infot kokku 18-st omavalitsusest, millest seitse teatasid, et nende ametlikel üritustel ei ole alkoholi pakutud. Ülejäänud seda siiski pakkusid. Kuid tõstaks positiivselt esile just neid, kes ühel või teisel põhjusel on otsustanud oma vastuvõtud ja üritused korraldada ilma alkoholita. Raasiku, Kõue, Nissi, Saku vald, Maardu, Padise, Keila vald. Lisaks oli tervitatav areng ühes omavalitsuses, kus eelmise aasta vabariigi aastapäeval alkoholi serveeriti, kuid tänavune vallavanema ja volikogu esimehe vastuvõtt toimus alkoholivabalt.

Valdavalt paistab tegemist olevat läbimõeldamatu teemaga. Kui läheneb pidupäev, siis järgneb küsimus, mitu pudelit või kasti varume. Kas see võiks olla üks teema, mille me ka just kogukonna tasandil läbi mõtleksime ja “korda teeksime”? Me ei räägi alkoholi lauskeelustamisest meie ühiskonnas. Kuid arvame küll, et see närvimürgist vähkitekitav sõltuvusaine, mis põhjustab tohutult suurt majanduslikku, sotsiaalset ja terisekahju meie riigile ja rahvale, ei peaks olema see aine, millega me oma riigi tähtsaimatel päevadel üksteisele sel juhul justkui silmakirjalikult “tervist” soovime.

Lauri Beekmann
Eesti Karskusliidu esimees

Rubriigid: Arvamused. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Kommenteerimine on suletud