Alkohol kogukondliku tujurikkujana

Krista Joost

Eesti Karskusliit kutsub justkui veidi tavatult rõõmurohkete jõulude eel Mustvee Kultuurikeskusesse seminarile, millel pealkirjaks “Alkohol kogukondliku tujurikkujana”, kus koos spetsialistidega püütakse tuvastada alkoholiprobleemi juured ning leida võimalikke lahendusi sellele perekondi ja kogukondi laastavale teemale.

Paraku toob pühadeperiood kaasa ka tõusva alkoholiprobleemi. Ühelt poolt on põhjuseks lihtsalt vabad päevad, mida osad eestlased kasutavad lihtsalt üsna sihituks pidutsemiseks. Teine põhjus on aga ka kasvav stressitase, mis jõuludega osade inimesteni jõuab. Sama täheldavad ka meie põhjanaabrid. Näiteks möödunud nädalal Norras avaldatud küsitluse tulemuste põhjal selgus, et iga kolmas oslolane maandab alkoholiga oma jõulustressi. Sama teatatakse ka Soomest, kus paaril nädalal enne jõule kasvab alkoholimüük 90%.

Kui alkoholi tarvitamine rohkeneb, kasvavad automaatselt ka erinevad probleemid. Alkoholi mõju all tehtud tegude esimesed “ohvrid” on tarvitaja lähedased – abikaasa, lapsed. Nii arvamegi, et jõulude eelne aeg on väga sobilik, et arutada selle üle, kuidas neid ärahoitavaid probleeme ennetada.

“Head asjad inimese elus on tasakaalus asjad. Inimene areneb hästi olles tasakaalus. Inimene märkab enda rolli ja teiste vajadusi, olles tasakaalus,” rõhutab MTÜ Convictuse pereterapeut Krista Joost. “Kui perekonda kiusab alkohol, on tasakaalu raske hoida. Isa ei ole enam alati ema toetav, distsiplineeriv ja tugepakkuv jõud perekonnas. Ema pole enam alati headuse ja õrnuse allikas. Ning lapsed pole enam alati lapselikud, usaldavad ja austavad. Enamus loetletud asjadest on perekonnaeluks hädavajalikud asjad. Neist saab puudust tunda väga vähe aega, et perekond hästi toimiks. Loengus vaatame mismoodi ja kui raskelt alkohol kahjustab perekonda.”

Suurima probleemina meie ühiskonnas aga peamegi just alaealiste endi suhtumist alkoholi. Kaugelt liiga paljude jaoks on alkohol iseenesestmõistetavus ja noorte peod ei möödu ilma alkoholita.

“Eestis alustavad lapsed alkoholiga üsna varajases teismeeas. Ehkki Eesti lapsevanemad tihti muretsevad teismeliste alkoholiga seotud kahjude pärast, võivad nad ise mõnikord eneselegi teadmatult käituda viisil, mis annab lastele alkoholi suhtes rohelise tule liiga varakult,” selgitab Tervise Eesti SA asutaja Riina Raudne.

Riina teeb ülevaate alkoholi mõjust teismelise aju arengule ning lapsevanemate rollist selles, kuidas lapsed alkoholi suhtes hoiakud ja käitumise kujundavad.

Lapsevanemate ja kodanikena moodustame laiema kogukonna, mis olulisel määral kujundab selle keskkonna, kus inimesed oma valikuid teevad ja eluviise kujundavad.

“Kohalikel omavalitsustel on mitmeid võimalusi kohapeal alkoholi teemadel tegutseda, kuid seda võimalust millegipärast ei kasutata väga palju. Enamasti pole tegu kulukate poliitikameetmetega, seega on igal omavalitsusel (olenemata oma jõukusest) võimalik olukorra parandamiseks midagi ette võtta,” ütleb Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist Laura Aaben. “Vaja on natuke teadmisi, motivatsiooni ja pealehakkamist. Pean oluliseks ka rõhutada, et kohalikud omavalitsused ei saa lootma jääda, et kusagilt (nt Tallinnast vms) tuleb keegi kohapeale nende alkoholiprobleeme lahendama. Kui nad tahavad oma paikkonna olukorda parandada, siis tuleb neil endil tegutseda ja initsiatiiv haarata. Jah, riiklikul tasandil meetmed on ka olulised, kuid nende areng ja elluviimine võtavad aega – kohapeal on võimalik muudatusi ellu kutsuda palju kiiremini.”

Sageli paistab, et tahtmise taha mõnikord see teema ikkagi jääbki. Probleem on ka sur ja seepärast tõstame enne lahingu andmist käed üles. “Oleme hakanud pidama seda ühte suurimat sotsiaalset, kogu ühiskonda puudutavat, probleemi möödapääsmatuks ja ehk ka lahendamatuks,” tunnistab Eesti Karskusliidu esimees Lauri Beekmann. “Kuid indiviidina saan ma ju probleemi lahendada. Minu suhtumine alkoholi sõltub minu otsusest. Samamoodi saame teha otsuse perekondadena ja seda tehes mõjutame juba oluliselt kogukonda tervikuna. Mida tervislikumaks muutuvad meie kogukonnad, seda tugevam ja elutervem on terve meie riik.”

Seminar, kus kõnelevad Riina Raudne, Krista Joost, Laura Aaben ja Lauri Beekmann, algab kolmapäeval 19. detsembril kell 16.00 Mustvee Kultuurikeskuses. Kõik on teretulnud osalema ja kaasa mõtlema.

Projekti toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Rubriigid: Blogi. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Kommenteerimine on suletud