Meie uudised

Karskusliit julgustab kriisikomisjoni alkoholimüügikeeldu kaaluma

16.03.2020 – Eesti Karskusliit kutsub valitsuse kriisikomisjoni tõsiselt kaaluma üleriikliku alkoholimüügi ajutist peatamist, rõhutades, et see oleks oluline samm nii eriolukorra poolt nõutavate nõuete jõustamisel kui ka inimeste tervislike näitajate parandamisel.

  • 2007 aasta 28. aprillil kehtestati üle-eestiline alkoholimüügi keeld, mis kestis kuni 3. maini.

Alkohol, meeli muundava ainena, vähendab teadaolevalt inimese suutlikkust oma käitumist kontrollida ning kehtivatele reeglitele alluda. Joobes inimene istub ebakaines olekus autorooli, kuigi kaine peaga ta seda otsust ehk kunagi ei teeks. On loogiline, et olukorras, kus oluline on sotsiaalse kokkupuute vähendamine, eeldab see inimestelt mõistuslikku enesedistsipliini, mis ebakaines olekus on kahtlemata pärsitud.

Nagu ka inimeste ostlemiskäitumine on viimastel päevadel näidanud, sarnaneb praegune olukord mitmel moel suurte pühade perioodidele. Inimesed ostavad massiliselt kaupa kokku, lisaks lastele jäävad kodusele reziimile ka paljud täiskasvanud. Sellised „pühadesarnased“ perioodid toovad endaga reeglina kaasa koduvägivalla kasvu. Alkoholi roll on taaskord probleeme kasvatav. Tõusevad ka alkoholi liigtarvitamisega seotud kukkumised ja muud enesevigastused, mis kõik koormavad hetkel hõivatud kiirabi.

Lisaks erinevatele teistele tervisekahjudele mõjutab alkoholi tarvitamine kahjulikult ka kopse ning inimese immuunsüsteemi. Alkoholi tarvitamine muudab inimesed vastuvõtlikumaks erinavatele haigustele ning nõrgendab nende organismi võimet väliste haigusetekitajatega võitlemisel.

Tuletame ka meelde, et Eesti Vabariik on varem kriisi olukorras täielikku alkoholikeeldu rakendanud kui pronksiöö järel 2007. aasta 28. aprillil kehtestati üle-eestiline alkoholimüügi keeld, mis kestis kuni 3. maini. Tallinna kiirabi juht Raul Adlas tõdes hiljem, et sel perioodil, kui valitses täielik alkoholi jaemüügi keeld, kahanes väljakutsete üldarv 20-22 protsenti. Alkoholi kasutamisega seotud kergete traumade, joobest tingitud peretülide ja vägivaldsete traumade arv vähenes tema sõnul aga poole võrra.

Karskusliit usub, et alkoholimüügi keeld aitaks praegust keerulist olukorda hoida parema kontrolli all, vähendada kiirabi ja haiglate koormust, tugevdada inimeste üldist tervislikku olukorda ja ennetada koduvägivalla juhtumite teket.

Alkohol põhjustab vähki

4. veebruaril tähistati maailma vähipäeva (#WorldCancerDay), mille raames pöörasid maailma alkoholipoliitika ja -teadlikkuse tõstmisele keskenduvad organisatsioonid tähelepanu ka alkoholile kui vähi riskifaktorile.

Alkohol on otseselt seotud 7 erineva vähivormiga: suu-, neelu-, kõri-, söögitoru-, rinna-, soole- ja maksavähk. Umbes 12% vähijuhtumitest maailmas on seotud alkoholi tarvitamisega. Vaata lähemalt ka SIIT meie infograafi.

Eilsel vähipäeval tutvustas Euroopa Komisjon oma ambitsioonikat vähiplaani, mille raames käivitati ka Euroopa Liidu kodanikele ja institutsioonidele suunatud konsultatsioon, et koguda kokku ideid ja ettepanekuid vähi vastu võitlemiseks.

Nii nagu teadlased otsivad ravimeetmeid, et vähki ravida, pööratakse üha enam ka tähelepanu sellele, et vähki ennetada. Uuringud viitavad, et vähemalt 50% vähijuhtumitest oleksid ennetatavad, kui rakendaksime kõike seda, mida hetkeseisuga juba teame. Alkohol kuulub ilmselgelt nende ennetatavate riskifaktorite hulka.

Erinevate riikide küsitlused viitavad aga sellele, et enamus inimesi ei ole alkoholi ja vähi seosest üldse teadlikudki. Jaanuaris Kanadas avaldatud uurimus tõi näiteks esile, et ainult umbes 25% kanadalastest on sellest lingist teadlikud.

Eesti Karskusliit valis aasta tegijaks liikluseksperdist juhtivkorrakaitseametniku Sirle Loigo

Karskusliit jätkas oma aasta tegija valimise traditsiooni juhtides seekord tähelepanu Politsei- ja Piirivalveameti poolt tehtavale tööle alkoholiprobleemiga tegelemisel ning nimetas 2019. aasta tegijaks politseimajor Sirle Loigo.

Karskusliit tõstab esile Sirle Loigo tegevuse liiklusturvalisuse edendamisel ja joobes juhtimise vähendamisel. Tema sõnavõtud, artiklid ja intervjuud on suunanud terve ühiskonna tähelepanu ka alkoholi tarvitamisega seonduvatele liiklusriskidele ning kutsunud üles vastutustundlikkusele.

„Politsei- ja Piirivalveametis töötavad tõelised kangelased, kes puutuvad igapäevaselt kokku asjadega, millest me ei tahaks tegelikult kuuldagi. Nad on ka alkoholiprobleemi eesrindel, tegeledes nende kõige hirmsamate tagajärgedega,“ selgitas valiku tausta Karskusliidu esimees Lauri Beekmann. „Selle valikuga tahame veel ka eriliselt rõhutada, et Politsei ei tegele ainult tagajärgedega, vaid paneb olulise rõhuasetuse õnnetuste ja joobes juhtimise ennetamisele. Sirle Loigo selge sõnum on sõna otseses mõttes kutsunud tervet ühiskonda kainele mõistusele.“

Aasta tegija nimetamisega tunnustab Karskusliit kaudselt iga politseiametnikku, kes teeb oma tööd südame ja vastutustundega. Meie teedel toimub ikka veel kahetsusväärselt palju õnnetusi, kuid me võime olla tänulikud, et nendel samadel teedel annavad oma parima pühendunud politseinikud, kes töötavad selle nimel, et meie kõigi turvalisus kasvaks.

Karskusliit annab Sirle Loigole aasta tegija tänukirja üle kevade lõpus toimuval aastakonverentsil, mis tänavu keskendub liiklusturvalisuse ja joobes juhtimise teemadele.

Karskusliit valib aasta tegijaid alates 2007. aastast.

Eesti Karskusliidu aasta tegijad:
2007: dr Merike Martinson ja Merili Piipuu
2008: ajakiri Eesti Naine
2009: Hiiu Folk
2010: Marje Josing
2011: dr Indrek Saar
2012: dr Mare Liiger
2013: Ülle Rüüson
2014: Lootuse Küla
2015: dr Airi Värnik
2016: Jevgeni Ossinovski
2018: Gerd Kanter
2019: Sirle Loigo

Arvamused

Kingi lapsele kained jõulud

Riigipühadel on mitu otstarvet. Üks neist on kindlasti anda sügavam tähendus valitud tähtpäevadele, märkida, et nendel päevadel ja nende taga olevatel mõtetel on meie ühiskonna jaoks sügavam ja kandvam olulisus. Muidugi ei oleks õige demokraatlikus ühiskonnas kedagi sundida midagi tähtsustama, kui inimene seda mõtet ei jaga, kuid omamoodi ühiskondliku kokkuleppena oleme valitud päevadele sellise rolli siiski andnud. Jätka lugemist

Kasvavad põhjused alkoholipoliitika tugevdamiseks

Eesti tubaka- ja alkoholikahjude vähendamise koja (ETAK) liikmed toetavad terviseminister Jevgeni Ossinovski alkoholipoliitika eelnõu ning soovivad valitsusele meelekindlust seista vastu kitsastest majanduslikest huvidest lähtuvatele rünnakutele. Jätka lugemist

Blogi

Piirikaubandusest rahva tervise vaatenurgast

Eesti on silmitsi olukorraga, kus Soome on olnud viimased 15 aastat ehk kus märkimisväärne osa elanikkonnast (kuid siiski selge vähemus) käib alkoholi ostmas naaberriigist. Soome jaoks oli ja on odav alkoholimaa Eesti, meie jaoks on selleks nüüd Läti. Jätka lugemist

555 vähki

Veebruari alguses tähistas terve maailm vähi vastu võitlemise päeva, mille tänavuseks motoks oli „Meie saame, mina saan!“. Vähemalt osaliselt saame me ennetada. Ja seda maailma vähiliidud meile kõigile südamele panevadki. Jätka lugemist

Kuidas on elada, kui riik asub lapsehoidjaks?

Suurbritannia Institute of Economic Affairs (IEA) koos Euroopa poliitika infokeskusega (European Policy Information Centre) avaldasid möödunud nädalal nn lapsehoidja riigi indeksi (The Nanny State Index), mis asetas Soome ja Rootsi kõige teravamasse tippu nimetades neid “Euroopa Liidu halvimateks riikideks, kus süüa, juua, suitsetada ja veipida.” Jätka lugemist

Kas mõõdukas alkoholi tarvitamine toob kaasa paremad tervisenäitajad?

Mark O Doherty

Mark O Doherty

Kohati ilmub teadusmaailmast uurimusi, mis näitavad, et mõõdukalt alkoholi tarvitavate inimeste tervisenäitajad (peamiselt südameveresoonkonna haiguste arvelt) on paremad võrrelduna alkoholi mitte tarvitavate inimestega. Jätka lugemist

Passiivse joomise aspekt alkoholipoliitika kujundamises. Karskusliidu kiri poliitikutele.

Viimastel aastatel on alkoholiga seotud kahjusid analüüsivad teadusuuringud suunanud alkoholist tingitud kahjude osas tähelepanu alkoholi joojale. Teadustekstides nimetatakse seda alkoholi põhjustatud kahjuks teistele (harm to others). Kõnekeeles on kasutatud terminit passiivne joomine, mida kasutame ka meie. Jätka lugemist